Võltsimistunnustega 1- ja 2-eurone münt avastati Rävala puiesteel sularahakeskuses rahasaadetise hulgast, teatas Põhja prefektuur.

Politsei pressiesindaja Tormis Laanisto ütles Postimees.ee’le, et pärast Eesti üleminekut eurole on tegemist teadaolevalt esimese juhtumiga Eestis, kus ringlusest on võltsitud euromünte leitud.

Millised võltsimistunnused müntidel ilmnesid, Laanisto esialgu veel öelda ei saanud.

Pea iga päev laekub aga politseile teateid võltsitud eurokupüüridest, erand polnud ka eilne päev. Kella 14 ajal tõi üks inimene Mustamäe teel asuvasse pangakontorisse kontrollimiseks 50-eurose kupüüri. Kontrolli käigus selgus, et tegemist on võltsimistunnustega kupüüriga.

Allikas: E24

Euroopa Komisjon võttis eelmise nädala lõpus vastu aruande euro kasutuselevõtu praktiliste ettevalmistuste kohta Eestis. Komisjon tõi välja, et eurole ülemineku kommunikatsioonistrateegia kvantitatiivsed eesmärgid on kindlustada, et 90% kõigist Eesti elanikest oleksid sellest hästi informeeritud ning et 65% Eesti elanikest toetaksid seda ülemineku ajaks.

Rahandusministeeriumi ja riigikantselei tellitud Faktum & Ariko uuring näitas oktoobris nendeks protsentideks vastavalt 84 ja 49. Kuigi numbrid on väiksemad, ütles Ross ütles ERR-i uudisteportaalile, et eestimaalaste teadlikkus on siiski väga kõrge.

Toetusprotsent peaks aga tema sõnul muutuma, kui euro tuttavamaks saab ja rahavahetus läheneb.

Ross lisas, et ministeerium jätkab kommunikatsioonistrateegias planeeritud tegevuste elluviimist. “Siia alla kuulub näiteks käimasolev otsepostitus ning sotsiaalministeeriumiga koostöös korraldatav sihtrühmade põhine teavitus,” selgitas ta.

Toetust eurole on uurinud veel kaks firmat: omal algatusel TNS Emor ning eurovastase Anti Poolametsa tellimusel Saar Poll.

Saar Polli uuringu tulemused erinevad märgatavalt kahe teise uuringufirma omadest – nende andmeil oli oktoobris toetus eurole vaid 34% ning vastaste osakaal oli 53%, TNS Emori kinnitusel oli toetajaid aga 52% ja vastaseid 39%.

Allikas: ERR

Sarnaselt teistele uuringutele selgus ka Saar Polli küsitlusest, et vastuseis eurole on suurem vene keelt rääkivate, vaesemate ja madalama haridustasemega inimeste seas.

Eestlastest pooldab Euroopa ühisraha kasutuselevõttu 41%, mitte-eestlastest aga vaid 21%. Vastaseid on eestlastest 45% ning muulastest 68%.

Kõrgharidusega inimeste seas on euro toetajate ja vastaste osakaal vastavalt 44% ja 46%, keskharidusega vastanute puhul 33% ja 55% ning põhiharidusega eestimaalaste seas on euro pooldajaid vaid 27% ning vastaseid 54%.

Pensionäride toetus eurole on 24% ning vastuseis 63%, tudengite hulgas on aga pooldajaid enam kui vastaseid – vastavalt 42% ja 40%.

Perekondades, kus sissetulek ühe liikme kohta on 2001-3000 krooni, on toetus eurole vaid 21% ning vastuseis 62%. Üle 8000 krooni liikme kohta teenivates peredes on need numbrid aga 59% ja 32%.

Saar Poll küsitles 12.-29. oktoobrini suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil ligi 1500 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Uuringu tellis ettevõtte kinnitusel eraisikuna eurovastane Anti Poolamets.

Toetust eurole uurivad veel kaks firmat: riigikantselei ja rahandusministeeriumi tellimusel Faktum & Ariko ning omal algatusel TNS Emor.

Saar Polli uuringu tulemused erinevad märgatavalt kahe teise uuringufirma omadest – Faktum & Ariko teatel oli oktoobris euro toetajaid 49% ja vastaseid 40%, TNS Emori andmeil aga vastavalt 52% ja 39%.

Allikas: ERR

Geelküüned